Narva Aleksandri kirik 125

Narva Aleksandri kirik ehitati arhitekt Otto Pius von Hippiuse projekti järgi Kreenholmi tehasekirikuna ja oli määratud 5000 luterlasest töölisele. Kirik valmis 1884. a. ja kannab terroristi pommist hukkunud tsaar Aleksander II nime. I Maailmasõjas hävis Joachimstali linn, ainsana jäi püsima kirik. Eestimaa Töörahva Kommuuni poolt, mille keskus asus kirikus, ühendati Joachimstal, Narva ja Ivangorod Eestimaaga. II Maailmasõja käigus lasti õhku kiriku kellatorn ning 1962.a. võõrandati kirikuhoone laoks. Kirik tagastati kogudusele 1990.aastal ja 60 meetri kõrgune kellatorn, kus liigub ka lift, valmis 2008. aastal. Peterburi firma "Tehnosvet" projekteeris muutuvate värvidega välisvalgustuse. Kiriku säilinud kell valati 1900 a. Gatšinas ja seda dekoreerivad Eestimaa kubermangu kolm lõvi ning keisrikrooni vapp. Esimese päeva templil on kujutatud ühte 2004 aastal valminud Dolores Hoffmanni vitraažakent, millele kirjutatud sõna võib lugeda nii MARIA kui NARVA. 2000. a. annetas president L. Meri kirikule Suurkiriku nimetuse.