Eesti fauna – punahirv

Margiseeria „Eesti fauna“ margil on kujutatud punahirv- Cervus elaphus, Seda, algselt  Kesk-Euroopas levinud ülimalt atraktiivse välimusega ulukit on inimese abiga paljudesse maailma paikadesse introdutseeritud. Ka Eestisse sattus ta osaliselt inimese kaasabil. 1970 aastail toodi neid mitmest paigast (Voronezist, Lätist, Leedust) ja lasti vabadusse Hiiumaal ja Saaremaal. Pisut hiljem jõudsid nad omal algatusel Lätist Lõuna Eestisse. Tänaseks on siinne hirveasurkond  kasvanud enam kui 10 000 isendini. Enamus neist elutseb Hiiu- ja Saaremaal, aga nende arvukus on kasvamas ka Mandri-Eestis. Hirvele on omane seksuaalne dimorfism, mis tähendab, et isasloomad/pullid on pea poole suuremad lehmadest, kaaludes 200-300 kg. Jooksuajal, s.o. septembrikuus on pullid väga häälekad, nende möirged on ilmselt kõige võimsamaks häälitsuseks, mida siinses looduses kuulda võib. Järeltulijad/vasikad, keda on enamasti üks, harva enam, sünnivad maikuus. Üliatraktiivsete sarvede tõttu on punahirv hinnatud jahiuluk. Samas, hea isuga herbivoori ja dedrofaagina on ta probleemiks põllu- ja metsaomanikele. Mis parata. Nii see elu on