Eesti fauna - pruunkaru

Pruunkaru (Ursus arctos) on meie loodusmaastike põliselanik, kes asustab siinseid alasid juba hilisjääajast alates. Seetõttu on tal lisaks otsesele ökoloogilisele tähtsusele ka arvestatav kultuurilis-olustikuline osa meie rahvatraditsioonis. Pruunkaru ajalooline levila hõlmab kogu Euraasia mandrit metsatundratest põhjas kuni Vahemereni ja Himaalajani lõunas ning Põhja-Ameerikat mandri põhjatipust Mehhikoni. Samas on ta eelkõige intensiivse inimtegevuse tõttu suuremalt osalt oma kunagisest levilast välja tõrjutud ning asustab seda tänapäeval laiguti. Tegu on segatoidulise kiskjaga, kelle toidulaual võib marjade ja muu taimse olluse osakaal kohati aegajalt koguni ülekaalus olla. Samas ei paku neile raskusi murda isegi põtru jt suuri saakloomi. Meelsasti toituvad pruunkarud ka raipeist ning külastavad prahipaiku. Eriliseks kohastumiseks toiduvaeste aegade üle elamiseks on nende taliuinak, mille kestus on areaali ulatuses väga erinev. Eestis kestab pruunkarude taliuinak novembrist aprillini. Aastavahetusel sünnitavad taliuinakus emakarud tavaliselt 1-3, harva koguni 5 abitut 300-500 g kaaluvat poega, kes kosuvad emapiima varal kevadeks sedavõrd, et suudavad päevad otsa emaga sammu pidades ringi luusida. Asurkonna majandamiseks kütitakse meil igal aastal umbes 5% asurkonnast, et hoida ökoloogilist tasakaalu ja ohjeldada võimalikke kahjustusi mesilatele.