Iga nelja aasta tagant süüdatakse Kreekas Olümpias suveolümpiamängude tuli, mis kutsub planeedi kiiremaid, tugevamaid ja osavamaid üksteisest mõõtu võtma - antiiktraditsiooni taaselustamise järel juba 29. korda, kolmandat korda Aasias, seekord Pekingis.
Esimest korda osales Eesti olümpial 1920. aastal Antverpenis ja juba debüüdilt toodi koju kuldmedal - kergekaalu tõstmises võitis Alfred Neuland. Esimene olümpiamedal jõudis Eestisse veelgi varem, 1912. aastal võitis hõbeda maadleja Martin Klein. II maailmasõja eelsel perioodil lõikasid loorbereid meie raskejõustiklased, kelle edukatele esinemistele pani kuldse punkti kahe kuldmedaliga 1936. aastal Berliini mängudel Kristjan Palusalu, võites raskekaalus nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse.
Aastatel 1952-1988 esinesid meie sportlased olümpiamängudel Nõukogude Liidu värvides. Svetlana Tširkova ja Erika Salumäe võitlesid end kaks korda kullale, esimene vehklemise floreti naiskonnavõistluses Mexicos ja Münchenis ning teine trekisõidu sprindis Soulis ja Barcelonas .
Olümpiamängudele pühendatud postmarke on välja antud rohkem kui saja aasta jooksul, esimestest mängudest alates. Eesti liitus muu maailmaga pärast taasiseseisvumist - 1992. aastal lähetati enam kui poole sajandi pikkuse sunnitud pausi järel sinimustvalge lipu all Barcelonasse taas oma võistkond ning trükiti esimesed olümpiamargid.
Pekingi suveolümpia avapäeval 8. augustil 2008.a. emiteeritud margil on kujutatud antiikskulptor Myroni "Discobolus" ja mängude logo. Margipoogna servadele on kuldsete tähtedega trükitud suvemängudel kuldmedali võitnud 20 Eesti sportlase nimed.