Mahtra sõda 150

1858. aastal veeres üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juunil (14. juunil vkj.) 1858. a. toimus Mahtra mõisa õuel kokkupõrge teivaste ja hangudega relvastatud 700-800 talumehe ja püssidega 50 soldati ning 2 ohvitseri vahel. Talumehed sundisid soldatid põgenema. Mahtra sõjast sai eestlaste vabadusarmastuse sümbol juba kaasajal, mille tähendust kasvatas veelgi rahvuslik ärkamisaeg ja Eduard Vilde 1902. aastal ilmunud romaan "Mahtra sõda".