Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Perilas Harjumaal. Pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist 1931. aastal muusikapedagoogika ja kompositsiooni alal töötas ta pikemat aega muusikaõpetajana ning 1944-1972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuna (1945. aastast professorina). Ta juhatas paljusid koore, sh Tallinna Meestelaulu Seltsi ja Naiste Seltsi koori. 1944. aastal asutas ta kuulsa Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM), olles 1975. aastani selle peadirigent ja elu lõpuni kunstiline juht. Üldlaulupidude korraldajana ja üldjuhina aitas ta Nõukogude ideoloogilise surutuse olukorras oluliselt kaasa eesti rahvusliku vaimu ja identiteedi alalhoidmisele, olles rahva seas tuntud laulutaadina.
Gustav Ernesaks oli viljakas helilooja. Ta on loonud ligi 300 koorilaulu, samuti soololaule, laule lastele ja kantaate ühiskooridele. Tema koorilaul "Mu isamaa on minu arm" muutus otsekui hümniks. Tema loomingu hulka kuulub 5 ooperit ("Pühajärv", "Tormide rand" jt.), näidendi- ja filmimuusikat. Põhilaadilt on Ernesaksa looming lüüriline, meloodiaküllane ja väga rahvuslik, sisaldades ka humoristlike kujundeid.
Ka Nõukogude ajal oli Gustav Ernesaks kõrgelt hinnatud kultuuritegelane, mida kinnitavad arvukad autasud ja aunimetused.
Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas.