Jõulumark

On juba hilja, ent lastel ei ole und. Kuidas sa magad, kui sünkmustas taevas helgivad kuldselt tuhanded tähed. Kui jäätunud järve peegelsile pind loob ühe maailma asemele kaks. Kuidas sa tõmbad teki üle pea ja vaikid, kui süda tahaks laulda ja mängida. Kui kõik, mis jääb akna taha, näib nii salapärane ja kutsuv. Lastel ei tule und. Nad ruttavad õue lumistele väljadele, ise hõisates ja naerdes. Käpikutes käed ei karda külma, mis ümberringi nii kindlalt krõbistab. Vastupidi, on hoopis kuidagi iseäralikult soe ja turvaline tunne. On jõuluöö. Ja kui eriti veab, võib näha mõnd imetillukest inglit härmas kuuse tagant piilumas.