Pirita klooster 600

Aastal 1346 kirjutas rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter nägemuste põhjal uuelaadse vaimuliku ordu põhikirja e. ordureegli, mis sai paavstliku kinnituse a. 1370. Selle ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, kus ka orduvendade haru allus abtissile. Esimene e. emaklooster pühitseti sisse Vadstenas (Kesk-Rootsis) a. 1384, Pirita oli selle kolmas tütarklooster. Püha Birgitta reegli järgi võis ühel kaksikkloostril olla kõige rohkem 85 liiget - 60 õde ja 25 venda. Kloostrid asusid teine teisel pool ühist kirikut. Birgittiinide kloostri asutamise mõtte algatasid Tallinna kaupmehed a. 1400 paiku, ent alles a. 1407 saabusid siia kaks Vadstena kloostri venda uue pühapaiga rajajaid nõustama ning seda aastat loetaksegi Pirita kloostri algusaastaks. Birgitta nimest tuleb Pirita asula nimi ja eesti eesnimi Piret. Pirita kloostri keskne ehitis - kirik - pühitseti sisse 1436. a. ja ta on suurim Põhja-Eesti kirik. Kloostri rüüstasid vene väed 30. jaanuaril 1575 ning viisid nunnad vangi, kaks aastat hiljem purustasid nad kloostri täielikult. Alles neli sajandit hiljem, aastal 1980 avati keskaegse kloostri varemetepark, aastal 2001 uus Pirita klooster.