Varajane pojeng (Paeonia officinalis).
Pojeng (Paeonia), rohttaimede ja heitlehiste lehtpõõsaste perekond; 33 liiki Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Pojenge on igivanast ajast (algselt Hiinas) kasvatatud ilutaimena. Neist on aretatud üle 10 000 mitut värvi liht- ja täidisõitega sordi. Mõni liik on ravimtaim. Eestisse on toodud 16 liiki, aedades kasvatatakse peamiselt varajast pojengi (P. officinalis) ja sordirohket aedpojengi (P. lactiflora).
Tiigerliilia (Lilium lancifolium).
Liilia (Lilium) sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast; u. 80 liiki põhjapoolkera parasvöötmes. Liiliad on kogu maailmas hinnatud aiailutaimed ja lõikelilled, üle 3500 sordi. Eestisse toodud liilialiikidest on tuntuimad valgete õitega kuningliilia (L. regale) ja valge liilia (L. candidum), Lääne-Eestis kohati metsistunud tiigerliilia (L. lancifolium) jpt.
Pamiiri-alai kibuvitsa sort (Rosa ecae ‘Golden Chersonese‘).
Roosid, kibuvitsa perekonna kultuuriteisendid ja sordid, viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Rooside ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat ning sealt pärineb enamik kibuvitsaliike. Nüüdisaegseid roose hakati aretama 18. saj. lõpus ja 19. saj. alguses. Roosisorte on registreeritud u. 2500, Eestis on roose üle 1000 taksoni (liigi, alamliigi, teisendi, vormi, sordi).
Rosa ecae ‘Golden Chersonese‘, pamiiri-alai kibuvitsa sort on varasuvel õitsev R. ecae ja "Canary Bird" lihtõieline hübriid.
Inglise iiris (Iris latifolia).
Iiris (Iris) üheiduleheliste rohtsete risoom- või sibulpüsikute perekond võhumõõgaliste sugukonnast; u. 300 (teistel andmetel 210) liiki peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes (eriti Vahemeremail ja Sise-Aasias). Inglise iiris (Iris latifolia) pärineb Püreneedest, sibulpüsik, teada ka kui Iris xiphioides, palju erinevaid sorte.
