Standardmark. Raplamaa

Raplamaa asub Põhja- ja Kesk-Eestis (pindala 2979 km2, elanike arvuga 37000) suures osas paelavamaal, loodust iseloomustavad suured sood ja tihedad metsad. Majandusharudest on esikohal põllumajandus, kuid on esindatud ka klaasi-, paberi- jt. tööstusharud. Raplamaal asub palju linnuseid ja mõisaid. Maakonna keskuses Raplas asub imposantne kahe torniga kirik, kus iga aasta augustis toimub rahvusvaheline kirikumuusika festival. Maakonna praegused piirid kujunesid alles 1959-1962. Tabavalt on kasutatud maakonna iseloomustamiseks väljendit "lapitekk", kuna maakond koosneb tegelikult neljast osast. Maakonna eelkäija Rapla rajoon moodustati 1950 endise Harjumaa osast, 1959 liideti talle juurde osa Järvamaast, 1962 osa Pärnumaast ja suurema osa Läänemaast. Ka maakonna vapp sümboliseerib maakonna kujunemist neljast erinevast osast - vapikilp on jaotatud hõbedase ristiga neljaks väljaks, esimene ja neljas väli on punane, teine väli kuldne ja kolmas väli sinine. Vapikilbi välisäärel ja ristil on peenike must äärisjoon.