Eesti metsapuud - harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on koonusja võra ning hallikaspruuni õhukese koorega sirgetüveline kõrge puu. Suurimate puude kõrgus ulatub 65 m, tüve läbimõõt 2,5 m ja vanus 500 aastani. Eesti kõrgeim kuusk (44,1 m) kasvab Järvseljal. 

Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Kaug-Idani. Harilik kuusk on hariliku männi ja kaskede kõrval üks tähtsamaid puuliike, kattes ligi 19% Eesti metsamaast. Meie metsades seltsib kuusk peamiselt arukase, haava ja männiga, kultiveerituna kasvab ka puhtpuistus. Varju taluva liigina kasvab ka järelkasvuna ja II rindena. Pindmise juurestiku tõttu on ta tormihell. Noorte puude võrseid kahjustavad kevadised hiliskülmad. Ei talu saastunud õhku ja on tundlik haiguste ja kahjurite suhtes. 

Pruunikasvalget, pehmet, kerget ja tihedat puitu kasutatakse ehitus-, tisleri-, mööbli-, paberi- ja küttepuiduna. Samuti ka resonantspuiduna muusikariistade valmistamisel. Parkaineterikast koort tarvitatakse parkimisel ja vaiku lakkide koostisosana. Tuntud hekitaim ja armastatud jõulupuu.