XX taliolümpiamängud Torinos olid Eestile kõikide aegade edukaimad - võideti 3 kuldmedalit ja edestati medaliarvestuses selliseid talispordikantse nagu Norra ja Soome.
Torinos avas Kristina Šmigun nii enda kui ka Eesti naissuusatajate medaliarve taliolümpiamängudel 12. veebruaril 2006. aastal. 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus võitis ta marulise lõpuspurdiga kuldmedali Katerina Neumannova ees. Neli päeva hiljem tuli veenva ülekaaluga teine kuldmedal 10 km klassikalises stiilis kahe tugeva norralanna Marit Bjørgeni ja Hilde G. Pederseni ees. Topeltkulla võitmisega tõusis Kristina Šmigun Torino mängude suusakuningannaks. Kristina Šmigun on 27 aastane, pärit Otepäält ja treeninud kogu aeg oma isa Anatoli Šmiguni käe all. Esimese stardi olümpiaradadel tegi Kristina Lillehammeris 1994. aastal, kus tema parimaks saavutuseks jäi 27. koht 10 km tagaajamisvõistluses. 2003. a. maailmameistrivõistlustelt Val di Fiemmest naases Kristina 1 kuld-, 2 hõbe- ja 1 pronksmedaliga. Kristina Šmigun on valitud kuus korda Eesti aasta parimaks naissportlaseks, ta on läbi aegade kolmas Eesti naissportlane, kes on võitnud kaks olümpiakulda.
17. veebruaril võitis Andrus Veerpalu Pragelatos 15 km klassikalises tehnikas Eestile Torino mängude kolmanda ja enda medaliarvele teise kulla. Eesti suusaspordi esimese kuldmedali võitis ta 4 aastat tagasi Salt Lake City taliolümpial. Andrus Veerpalust sai teine meessportlane Kristjan Palusalu järel, keda on pärjatud kahe kuldmedaliga. Andrus tegi oma esimesed olümpiastardid Albertvilles 1992. aastal, kus tema parimaks saavutuseks jäi 21. koht 10 km klassikalises stiilis. Esimese maailmameistritiitli tõi Veerpalu eesti suusaspordile 19.veebruaril 2001.a. Lahti MM-l, lüües 30 km klassikas pingelise heitluse järel 0,2 sekundiga hõbedale tulnud Frode Estili. 1971. aastal sündinud Veerpalu elab Otepääl ja treenib Mati Alaveri juhendamisel, ta on valitud kolmel korral Eesti aasta parimaks meessportlaseks.
Torinos saavutatu auks emiteerib Eesti Post Kristina Šmiguni postmargi.
