EUROPA – ohustatud elusloodus

Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on ere ja kirev tuvisuurune lind. Pea peal on tal sulgedest hari, mis tõuseb erutudes püsti. Elegantset lindu võib enamasti näha maapinnal kõndimas ja vahel ka lühikesi maid jooksmas. Ta suudab ka puutüve mööda ronida, ainult seda õnnestub näha väga harva. Lennul meenutab ta suurt liblikat, sest ta lendab lainjas joones ja vehib lennu ajal tihedasti oma kirevate tiibadega. Vaenukägu teeb pesa puuõõnde, maapinna- või müüriõõnsusse. Inimesi ta pelgab, kuid inimehitisi mitte. Kord hõivatud pesa püüab lind mitmel aastal kasutada. Linnud pesa ei korista ja see haiseb. Toiduks on vaenukäol peamiselt putukad, eriti mardikad ja nende vastsed. 

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik. Õied on kuni 10 sentimeetri suurused ja kinga kujulised. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Kaunis kuldking on putuktolmleja, õite nõrk vanillilõhn meelitab ligi väikeseid putukaid. Õis on aga tolmeldavate putukate jaoks lõks sest kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Kasvab tavaliselt puisniitudel, metsaservadel ja hõredamates kuuse-segametsades.