Järvselja 100 puidust margiplokk

Järvselja on Eesti metsandushariduse- ja teaduse süda ning ka koht, kus moodustati ligi sajand tagasi Eesti esimene metsakaitseala ehk Järvselja looduskaitsekvartal, mis on tänapäeval tuntud ka kui ürg- ehk põlismets. Lisaks on Järvselja metsades säilinud mitmed pärandkultuuri- ja metsakatseobjektid ning rohked loodusväärtused. Järvselja ühe sümbolina asub siin Tartu Ülikooliga samaealine ning suursugune Kuningamänd.

Täna ei vaja Järvselja kant metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele enam pikemat tutvustamist. Järvselja on metsa mõttes üks uuritumaid paiku maailmas, väga oluline katse- ja õppebaas nii teadlastele kui ka mitme ülikooli tudengitele, ühtlasi koduks rohketele eksoot-puuliikidele ja mitmetele Eesti kõige kõrgematele puudele omast liigist. Esimene taimla metsapuutaimede kasvatamiseks rajati Järvseljale juba 19. sajandi lõpul. Praegune Järvselja liigirikas taimeaed pakub istikuid nii metsaistutuseks kui ka koduaia kaunistamiseks.

13. aprillil 1921 andis Eesti Vabariigi valitsus tolleaegse Kastre-Peravalla metsandiku ehk Järvselja metsad Tartu Ülikooli metsaosakonnale määramata ajaks kasutada ehk moodustati Tartu Ülikooli Õppemetskond.

Käesoleval aastal tähistab Eesti Maaülikooli Järvselja Õppe- ja katsemetskond, kui oluline rahvuslik ja rahvusvaheline metsanduslik õppe- ja teadusbaas 100. juubelit.