Otepää 900

Otepää vald asub Valga maakonnas, 1180 km2 Otepää kõrgustikul. Elanikke on vallas 3962 (01.01.2016) ja üldpindala on 217 km2. Otepääle on iseloomulik kupliline, rohkete järvedega (ca 55) moreenmaastik. Suurim järv piirkonnas on Pühajärv, kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m) ja Harimägi (212 m). Otepää paikneb Eesti linnadest kõige kõrgemal, kuni 152 meetrit merepinnast. Omapärase ja väärtusliku maastiku kaitseks on loodud 22 430 hektariline Otepää Looduspark, mis hõlmab suuremat osa valla territooriumist. Otepää vapiloom on karu, sest Otepää nimi (oti pea) on tulnud karupea-kujulisest linnamäest. Otepää on kogu Eestis tuntud ja teatud kui talvepealinn. Siin on rikkalikult võimalusi tegeleda talispordialadega - huvilisi ootavad suusa- ja matkarajad, Munamägi ja Kuutsemägi, Otepää Winterplace, Tehvandi ja Kääriku spordikeskused ning palju muud põnevat. Otepääl leiab tegevusi ka suvisel ajal - matkates, kalastades, ujudes. Otepää ajalugu on rikas põnevatest sündmustest, siit on pärit mitmed tuntud kultuuri- ja avaliku elu tegelased. Otepääd mainiti esmakordselt 1116. aastal Novgorodi kroonikates, mil Novgorodi vürst Mstislav käis 9.märstil siinkandis sõjakäigul. 4.juunil 1884. aastal pühitseti Otepääl esimene Eesti sini-must-valge rahvuslipp ja seega saab Otepääd lugeda Eesti lipu hälliks. 1.aprillil 1936.aastal aga anti Otepääle linna õigused. 2016. aastal tähistab Otepää uhkusega esmamainimise 900. ja linnaõiguste andmise 80.aastapäeva.