Standardmark. Keila

Keila on 10 000 elanikuga väikelinn Põhja-Eestis, asudes pealinnast Tallinnast 25 km läänes, Keila jõe ääres. Linna pindala on 11,25 km2, millest pool on tihedalt asustatud. Teine pool on kaetud metsade, looduslike heinamaade ja soodega. Keilat läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse (Haapsallu) viivad maanteed ja raudtee. Keila on Lääne-Harjumaa keskus. Hästi arenenud ettevõtlus pakub hulgaliselt töökohti ümbruskonna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel. Miljöö ja elustiilid jagab Keilas kaheks raudteejoon. Lõuna pool "üle raudtee" asuvad aedadega eramajad, põhja poole on aga kerkinud korruselamud. Suuremad pargid (Keskpark, Jõepark, Männik), haljasalad ja linna lääneossa jäävad kenad männimetsad teevad Keilast rohelise inimsõbraliku linna. Vanimad inimasustuse jäljed Keilas ulatuvad III-II aastatuhandeni e.m.a. Esimene kirjalik teade Keila (Keik¿l) kohta pärinebki 1241.aasta Taani hindamisraamatust. Keila areng kiirenes Tallinn-Paldiski raudtee rajamine 1870.aastal. Keilast sai omavalitsusega alev 1925. aastal, 1.mail 1938. aastal nimetati Keila linnaseaduse alusel linnaks. Aastatel 1950-62 oli Keila samanimelise rajooni keskus.