Teistmoodi Eesti

Kaelkirjak tuli naeratades kuusikust välja - mõtleks vaid, mis nägu naaberküla lapsed teevad, kui nad teda näevad. Arvavad veel, et lehmal on midagi kaelaga juhtunud! Aga ei, mõtles kaelkirjak, lehm oligi ju see, kes ta külla kutsus. Nimelt oli lehmale viimasel ajal tundunud, et ta ei suuda enam asju perspektiivi panna. Tahaks nagu midagi muuta, aga ei tea, mida või kuidas. Seega oli nüüd kaelkirjaku ülesandeks vaadata silmapiiri taha. Võib olla saaks midagi teistmoodi teha. Ja võib olla saaks siis kõik paremaks.