Eesti raudteed 150 margiplokk

Eesti raudteetranspordi hällipäevaks loetakse 5. novembrit 1870, kui Narva raudteejaamas toimunud pidustustega avati liiklus Alexander von der Pahleni eestvedamisel rajatud laiarööpmelisel Balti raudteel. Aktsiaseltsile kuulunud eraraudtee liinidest alguse saanud riiklikus raudteevõrgustikus oli 1940. aastal 294 jaama ja peatuskohta ning see ulatus 1447 kilomeetrini, millest 675 km olid kitsarööpmelised terasteed. Tänane juubilar on küll märksa väiksem, kuid moodne ja turvaline. Margil Narva jaama taustal kujutatud reisivagunitega “tulihobune” on üks esimesi Eesti raudteede kaubavedureid – Saksamaal Berliinis Louis Schwartzkopff´I tehases ehitatud auruvedur. Toonastest tossutäkkudest on Eesti raudteedel jõutud võimsate mootorveduriteni ning reisijaid veavad kaasaegsed Šveitsi elektri- ja diiselrongid. Margiploki nurkades olevad Eesti Vabariigi Raudteede ja Tsaari-Vene teedeministeeriumi mütsimärgid sümboliseerivad ajastuid, mil tänasele Eesti raudteele, mis endiselt on pidevas liikumises, alus pandi.