Rahvusarhiiv 100

2020. aasta 3. märtsil möödub sada aastat päevast, mil seitse meest alustasid riikliku arhiivinduse rajamist ehk meie ajaloolise kirjaliku pärandi talletamist ühtse süsteemina. 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. Arhiivikomisjoni alustatut võib lugeda esimeseks sammuks arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutusvõimaluste terviklahenduste pakkumisel ning asutuste ja arhiivide vahel usaldusliku suhte loomisel. Tänane Rahvusarhiiv on välja kasvanud kahest endisest arhiivist, kandes edasi saja aasta eest välja öeldud ideed üleriiklikust arhiivist, mille teostumine sai tõeks 1998. aasta arhiiviseadusega. Rahvusarhiivi kogud hõlmavad alates 13. sajandist kuni kaasajani ligi 10 miljonit unikaalset arhivaali, olgu paberil või digitaalselt, teksti, foto, maakaardi, heli või filmina, nii professionaalidele kui asjaarmastajatele, nii kodumaal kui üle ilma.