Ei ole veel kontot? Registreeri
Laulupidu 150 margiplokk
Laulev puuvillasele materjalile trükitud postmargiplokk „Laulupidu 150“on üks mitmest erilisest margitootest, mis on välja antud Laulupeo juubeliaasta puhul.
Puuvillasest kangast on valmistatud meie rahvariided ning sellest inspireeritult on puuvillasele materjalile trükitud ka margiplokk. Eestlased on laulurahvas ja et meie laul kõlaks üle terve maailma, on igaühel võimalik oma nutiseadet kasutades ja CEE App rakenduse abil margipilti skaneerides kuulata ühte meie kõige armsamat laulupeo laulu „Mu isamaa on minu arm“. Ükskõik millises maailma paigas!
Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses ning laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud.
Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus, alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu ning Nõukogude okupatsiooni tingimustes 10 pidu. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant.
Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.