Võnnu lahing 100

Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis Eesti vägede ning baltisaksa Landeswehri ja Saksa Rauddiviisi vahel. Võnnu lahing määras suuresti Vabadussõja saatuse ning 23. juunit tähistatakse Eestis võidupühana.

Pärast esimesi Eesti vägede ja nende koosseisus oleva Põhja-Läti brigaadi ning baltisaksa Landeswehri ja seda toetavate saksa vabatahtlike vahelisi kokkupõrkeid (6.-10. juunil) kehtestati liitlasriikide nõudel vaherahu. Vaherahu ajal koondasid mõlemad pooled jõude. 19. juunil murdsid sakslased vaherahu ja alustasid pealetungi Eesti 3. Diviisi vastu. Tõsisem lahingutegevus algas 20. juunil mis jätkus sakslaste rünnakuga kogu rinde ulatuses 21. juuni varahommikul.  Eesti vägede üldine vastupealetung algas 22. juunil ning saksa väed olid sunnitud lahingute käigus taganema. 23. juuni hommikul kella 7 paiku vallutasid Eesti väed Cēsise kohates vaid vähest vastupanu. Seega olid Eesti väed Cēsise all saavutanud võidu.