Johann Voldemar Jannsen 200

Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.

Jannsen sündis Pärnumaal Vändras möldri ja kõrtsmiku pojana. Õppis kaks aastat vallakoolis ja seejärel Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetas aastal 1836. Töötas kutsarina, 1838-st kantori, köstri ja koolmeistrina. 1842 kinnitati ametlikult kohaliku köstri- ja kooliõpetaja ametisse.

1850 kolis Pärnusse, kus oli kuni 1863 Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja ja hakkas  1857 õpetajatöö kõrvalt välja andma esimest eestikeelset nädalalehte Perno Postimees. 1863 asus elama Tartusse ja hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehe omaga.  1865 asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 organiseeris esimese üldlaulupeo, 1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile olles selle esimene president. Haigestus 1880 ning jäi avalikust elust kõrvale.

Jannseni kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimise ja avaldamisega 1845 pealkirja all "Sioni-Laulo-Kannel", 1860 andis välja ilmalike laulude kogu „Eesti laulik“, tema loodud on Eesti hümn “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning ta oli ka menukas proosakirjanik.