* 26.12.1953 Stockholmis
Vabariigi President
09.10.2006-10.10.2016
President Toomas Hendrik Ilves sündis 26. detsembril 1953. aastal Stockholmis, pagulasperekonnas. 1957. a. kolis Ilves perega USAsse, kus lõpetas 1976. aastal Columbia ülikooli ja 1978. aastal sai Pennsylvania ülikoolis psühholoogia erialal magistrikraadi.
1984. aastal siirdus Ilves Saksamaale Münchenisse , tööle raadiojaama Vaba Euroopa.
Aastatel 1993–1996 oli Ilves Washingtonis Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides. Sel ajal algatas ta Eestis Tiigrihüppe programmi.
1996–1998 ja 1998-2002 oli Ilves välisminister. Toonane peaeesmärk oli Eesti liitumine ELi ja NATOga, ning Ilvese teeneks peetakse 1997. aastal vastu ootusi saadud kutset liitumisläbirääkimiste alustamiseks.
2002–2004 oli Ilves riigikogu liige. 2004. aastal valiti ta Euroopa Parlamenti, kus ta valiti väliskomisjoni aseesimeheks. Euroopa Parlamendi liikmena algatas ta Läänemere strateegia, millest sai Euroopa Liidu ametlik regionaalpoliitika.
2006. aastal valiti Ilves Eesti Vabariigi presidendiks ja alates 2011. aastast jätkas ta sel kohal teist ametiaega. Oma ametiajal juhtis president Ilves mitut olulist Euroopa Liidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna institutsiooni.
2011–2012 oli ta ELi e-tervise töörühma esimees ja 2012 - 2014 Euroopa Komisjoni kutsel Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse juhtkomitee esimees. 2013. aastal juhatas Ilves ICANNi üleilmse internetikoostöö ja – valitsemise ekspertide kogu. Aastatel 2014 kuni 2015 oli Ilves Maailmapanga maailma arenguaruande 2016 "Digitaalsed dividendid" nõukoja kaasesimees ning alates 2014. aasta juunist on ta Maailma Majandusfoorumi küberjulgeoleku teemalise rahvusvahelise nõukogu esimees.
Ilvese huvi arvutite vastu algas juba lapsepõlves – 14 aastaselt õppis ta selgeks programmeerimise, millest veerand sajandit hiljem sai alguse Tiigrhüppe idee. Alates Eesti iseseisvuse taastamisest on ta edendanud e-riigi arengut.
E-riigi ja küberjulgeolekuga jätkas Ilves tegelemist ka pärast presidendi ametiaja lõppemist. 2017 asus Ilves tööle Stanfordi ülikooli. Samal aastal liitus ta German Marshall Fund’s Alliance for Securing Democracy nõuandva koguga ning 2018. aastal Oxfordi ülikooli Tehnoloogia ja globaalsete suhete keskuse nõuandva koguga. 2018. aastal sai Ilvesest ka Kofi Annani ellu kutsutud Digiajastu valimiste ja demokraatia komisjoni liige.
Viimastel aastatel on president Ilves kõnelnud paljudel rahvusvahelistel foorumitel Euroopa lõimumisest, Atlandi-ülestest suhetest, e-riigist, küberjulgeolekust ja demokraatlike protsesside tagamisest digiajastul.
Toomas Hendrik Ilvese tegevust e-riigi initsiaatorina ning liberaalse demokraatia eest seisjana on tunnustatud mitmete auhindadega, teiste seas Boston Global Forumi Küberjulgeoleku maailmaliidri auhind, Bertelsmanni fondi Reinhard Mohni auhind, Casimir Pulaski fondi Vabaduse rüütli auhind, Atlantic Councili Vabaduse auhind.
Ilves on avaldanud esseid ja artikleid eri valdkondadest, alates eesti keelest, ajaloost ja kirjandusest ning lõpetades maailma välis- ja julgeolekupoliitikaga. Tema raamatute hulka kuuluvad eesti-, soome-, läti-, vene- ja ungarikeelsed esseekogumikud.
