2013. aasta tähistatakse Eestis kultuuripärandi aastat ning kogu maailmas UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni 10. aastapäeva. Käesoleva pärandiaasta eesmärgiks on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse ees, nii noorte kui ka vanade hulgas. Teema-aasta haare on lai ning see hõlmab nii üksikuid kultuurimälestisi, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, pärandkultuuri kui ka vähemusrahvuste pärandit - kõike, mis on meile oluline ja millest me ei loobu. Pärandiaasta kutsub kaasa mõtlema ja vastuseid otsima küsimustele: Mis on kultuuripärand? Kuidas pärand tekib ja mis hetkel see miski pärandiks saab? Kellele pärand kuulub ja kuidas see meid puudutab? Kuidas me pärandit hoiame ja kellele? Seepärast on aasta juhtmõtteks "Pärijata pole pärandit" ning neist küsimustest on kantud ka pärandiaasta programm. Seda, mida ja kuidas me täna hoiame, hakkavad tulevased põlved uuesti lahti mõtestama ja ühes sellega uusi väärtusi luues. Kui pärandiaasta kord lõpeb soovime, et oskaksime teadvustada ja näha kultuuripärandit igapäevaselt enda ümber, seda nii erinevates olukordades kui olekutes. Sõnaga pärand kestab siis, kui seda ühiselt hoiame ja märkame. See on meie identiteedi osa ja alus. Nii lihtne see ongi. Ja kuna kultuur on inimtekkeline, siis keskendub pärandiaasta esmajoones inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, kultuuripärand ja noored. Pärandiaasta teeb erakordseks selle jäädvustamine oma temaatilise margiga. Sõnumikandjaks on valitud Setomaa, Seto leelo ja selle noored edasikandjad. Seto leelo kuulub 2009. aastast UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning Setomaa esiletõstmine on tähelepanuavaldus Eestimaa kultuuriruumide väärtustamisele ning pärimuse edasikandjatele. Kindlasti on see mark kummardus setosid üleilma kokkutoovale Kuningriigipäevale, kes tähistab sel aastal oma XX juubeliaastat Luhamaal Määsi mäe pääl. Soovime, et mark rõhutab kultuuripärandi kandjate kogukonna ühtsust ning laiendab pärandi kandjate ringi!
