Kadriorg 300

Kadrioru lossi- ja pargiansambel rajati 18. sajandi alguspoolel, kui Vene tsaar Peeter I ostis 1714. aastal Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. 22.juuli 1718 mõõtis itaalia arhitekt Niccola Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Itaalia villade eeskujul rajas Michetti kolmeosalise lossi astangulise aia keskele. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720–1721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Keiserlik suveresidents nimetati Peeter I abikaasa Katariina auks Katharinenthaliks (Kadriorg).

Praegu tegutseb Eesti uhkeimas barokklossis Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Kadrioru kunstimuuseum on ainus väliskunstile pühendatud muuseum Eestis ning seal asub Eesti riigi suurim Lääne-Euroopa ja Vene kunsti kogu.