Eesti fauna - nirk

NIRK Mustela nivalis Suvel selja poolt pruunika kõhu poolt valkja nirgi saba on meie teise, veidi suurema pisikiskja - kärbi sabaga võrreldes lühem ja selle ots ei ole mustakarvaline. Talvel muutub nirk üleni lumivalgeks. Nirk elab kõikjal, kus leidub varjepaiku ja saaki, liivaluidetest ja rohumaadest kuni metsade ja mägedeni. Tegutseb nii päeval kui öösel. Jäljed on enamasti paarikaupa, saba jälg märgatav väga harva. Nirk armastab vahel tagajalgadel püsti seista ja ümbrust seirata. Häirituna sisiseb või trillerdab kõrgetooniliselt, hirmu väljendab lühikese terava klähvimisega. Nirk on nii väike (kerepikkus keskmiselt 15-20 cm) sale ja painduv, et saab närilistele nende urgudesse järgneda. Püüab ja sööb peamiselt uruhiiri ja hiiri, kuid ei ütle ära ka lindudest ja munadest. Et mitte nälga surra, peab ta sööma vähemalt iga 24 tunni järel. Vahel võtab närilisest saakloomalt uru üle, talvel soojustab selle endise asuka karvakasukaga. Tiinus 34-37 päeva, poegi keskmiselt 4-6. Aastas võib olla kaks pesakonda. Poegi hooldab ainult emaloom. Looduses elab 3-aastaseks, tehistingimustes võib ka 10 aastat vastu pidada. Eestis kõikjal tavaline, ka väikesaartel.