EUROPA - postisõiduk

Eesti- ja Liivimaa teedel toimus postivedu kuni 18. sajandi keskpaigani peamiselt ratsa. Posti koguse pidev suurenemine ja reisijate veo vajadus tingis selle, et võeti kasutusele lahtised vankrid ning suured pealt kinni ehitatud postivankrid ehk kibitkad. Et teed olid halvad ja postisõidukid algelised, siis oli nendega reisimine ebamugav. Uus ajajärk reisijate veos algas 1820-1840-ndail aastail seoses postitõldade kasutuselevõtmisega. Ettekirjutuste järgi pidi postitõld olema raudtelgedel, hea välimusega ja valmistatud vastavalt postiteede ülema poolt heaks kiidetud joonistele. Ühel illustratsioonil on kujutatud 1840. aastast pärinevat kroonu postitõlda, teisel kaasaegset postisõidukit. Tänasel päeval sõidab Eestimaa teedel üle kolme ja poolesaja postiauto, läbides iga päev ca 40 000 km.