Rahvarõivad - Kihelkonna

Markidel kujutatud rahvarõivad on pärit Saaremaa lääneosast Kihelkonnast ja ida poolt Karjast. Karjast on joonistatud vanapaar pikk-kuubedes. Selliseid rõivaid kanti umbes 19.sajandi keskpaiku ja hiljemgi. Tumedatele kuubedele annavad särtsu punased nöörid-kandid ja värvilised lisandid. Mehe pikk-kuube ehib lai mitmevärviline triibuline vöö. Kindad pidid olema: kui neid kätte polnud vaja panna, torgati nad vöö vahele. Ruudulised rätikud-meestel kaelarätina, naistel rinna- või pearätina-olid Saaremaal kõikjal kasutusel. Käes on mehel tubaka-, naisel vardakott. Neid tehti värvilistest riidelappidest. Naisel on peas üks Saaremaa iseäralikest peakatteist - ratasüll, maksikaardil kujutatud noorikul aga Saaremaa idaosale omase kujuga tanu. See võis Karjas olla nii geomeetrilise kui ka lillkirjaga. Saaremaa tanud on muidu sarnase põhilõikega, ometi täiesti erineva väljanägemisega. Kihelkonna tanu on kõige kõrgem ja selle pind tikandiga üleni kaetud. Üks sellistest on joonistatud maksikaardile. Postmargil on Kihelkonna naisel peas tuttmüts, ka Saaremaal üldine, ent eri paigas erinev. Silmatorkav, eriti oma kuju poolest, on värvilise alläärega must kurrutatud seelik. Ehete juures äratab tähelepanu komme kanda väikesi lihtsaid sõlgi mitu tükki ülestikku. Esimese päeva ümbrikul ongi neid kujutatud nii nagu neid kanti. Esimese päeva templil on väike motiiv Kihelkonna tanu kirjast.