Metsade kuld - liigid. Eesti - Rumeenia ühisväljaanne

Harilik kuusk (Picea abies) on põhjapoolkeral valitsevasse männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike, kasvab keskmiselt 35 m kõrguseks ja kuni 1 m jämeduseks. Eesti kõrgeimad kuused on Järveseljal 48 m kõrged. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Kuusepuit on pehme, kergesti töödeldav ning seda kasutatakse ehituspuiduks, mööbli tegemiseks ja tänu headele kõlaomadustele kannelde, viiulite, klaverite jms valmistamisel. Kuusk on ka väga populaarne ilupuu ja jõulupuu.

Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Pihlaka leviala hõlmab peaaegu kogu Euroopa. Eestis on tavaline alusmetsa metsaservade ja põllupeenarde puu, kasvab 10-15 m kõrguseks ja 30-50 cm jämeduseks. Teda kasvatatakse ilusate õite ja viljade tõttu ilupuuna, tema mõrud viljad kõlbavad süüa ja on tervislikud, tema puit on raske, elastne ja tugev ning sobib seetõttu hästi tisleritöödeks. Sügisel ei kuku paljudelt pihlakatelt marjad maha, vaid jäävad puu külge ning  talvel, kui lumi maha sajab, on pihlakamarjad paljude lindude jaoks tähtis toiduallikas.