Käsmu tuletorn

Eesti põhjarannikul Käsmu lahe (end. Kasperwieck) lääneranna kõrgemal rannikul asuv tuletorn on üks vähestest säilinud puittuletornidest. 1892. aastal hakkas kohalike laevaomanike ja merekooli initsiatiivil ehitatud Käsmu tuletorn tööle. See oli puumajakese sarnane 6 m kõrgune ja valgeks värvitud seintega ehitis. Tule kõrgus merepinnast oli 8,2 m ja nähtavus 6 miili. 1900. aastast töötas Käsmu tuletorn vilkuva tulega. 1923. aastal püstitati tuletorni taha signaalmast merel olevatele laevadele tormihoiatuse edastamiseks. Käsmu tuletorn ei saanud kannatada ei Esimeses ega Teises maailmasõjas. Oma rohelise, valge ja punase tulega andis ta võimaluse ohutuks sissesõiduks Käsmu lahte, kus laevad said tuletorni lähedale tormivarju jääda. Käsmu lahte peeti sajandeid Tallinna-Narva laevateel parimaks varjusadamaks. Vaatamata korduvalt mere pealetungi tõttu sattunud varinguohule on Käsmu tuletorni algne ilme tänaseni säilinud. 1993. aastal lõpetati Käsmu tuletornis valguse näitamine ning meremärk jäi arvele päevamärgina 2004. aastani, millal tühistati navigatsioonimärkide andmekogust. Kuigi Käsmu tuletorni merekaardilt ei leia, on see kultuurimälestisena riikliku kaitse all olev unikaalne ehitis maastikul alles. Tänavu saab Käsmu tuletorn 120. aastaseks.