Ilves ehk harilik ilves (Lynx lynx) on kaslaste sugukonda kuuluv loomaliik. Ilvesed on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega ning võivad kaaluda kuni 30 kg. Kõige suurem Eestis püütud ilves on kaalunud 40 kilo. Nad on kiskjad, kelle põhiliseks saakloomaks on metskitsed ja jänesed. Ainus looduslik vaenlane on hunt. Ilvestel on ülihea kuulmine, mille tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on silmatorkavad ja musta värvi. Ilvese karvkate on hallikas. Pigment on roostevärvist kollakani ning sabaots on must. Pesapaigana eelistavad ilvesed kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid ning tihedaid kuusikuid, mis aitab neil kevaditi vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta tihnikusse. Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub, puhkab ta hommikuni ja läheb uuesti jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi. Ilvesed eelistavad alati käia mööda samu radu ja jahtida kindlal alal. Iga isase territooriumil elab mitu emast. Kuigi ühel isasel on mitu „naist”, võtab isailves poegade kasvatamisest osa ja õpetab, hooldab ning toidab neid. Ilvesel sünnib tavaliselt 1-3 poega. Vastsündinud ilvesepojad kaaluvad 200-300 grammi, on pimedad ja neil puuduvad kõrvatutid. Nägijaks saavad nad 12. päeval ja kõrvatutid muutuvad märgatavaks alles 40. elupäevaks. Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks ja lahku minnakse vaid toidunappuse pärast. Ilves liigub elegantselt ja osavalt ka raskesti läbitaval maastikul, püüdes saagi kätte saada mõne otsustava hüppega ning kui see ei õnnestu, siis ta saaklooma jälitama ei hakka. Üle 20-30 meetri ilves tavaliselt saaki ei jälita. Ilves võib nurruda nagu kass, uriseda ja sisiseda. Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti ja vette läheb isegi talvel. Ilvesel on mitu alamliiki. Eestis elab neist euroopa ilves, kellel on siin Euroopa üks tihedaima asustusega asurkondi. Eestis elab neid umbes 1000, kuid vähestele langeb osaks õnn ilvest oma silmaga näha. Ilves on Euroopa suurim kaslane ja kaitstav liik.
