Heino Eller (7. III 1887 Tartu - 16. VI 1970 Tallinn), eesti helilooja ja muusikapedagoog. Lõpetas Peterburi konservatooriumi kompositsiooni ja muusikateooria erialal. 1920. aastal saabus tagasi Eestisse ning asus tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis teooria- ja kompositsiooniõpetajana, pannes aluse Eesti muusikute uuele põlvkonnale, mille säravad nimed nagu Eduard Tubin, Alfred Karindi, Richard Ritsing, Karl Leichter, Olav Roots ja Eduard Oja on tuntuks saanud ka Elleri Tartu koolkonnana. 1940. aastast alates töötas Heino Eller Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooniprofessorina. Just tema juures on hariduse saanud heliloojad Villem Kapp, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera, Heino Jürisalu, Uno Naissoo, Anatoli Garšnek, Boris Kõrver, Valter Ojakäär ja Alo Põldmäe. Heino Elleri tuntumateks teosteks on sümfoonilised poeemid "Koit" ja "Videvik" ning nii klaveri- kui ka keelpilliorkestriteosena imekaunis "Kodumaine viis". Ta on kirjutanud kolm sümfooniat, viiulikontserdi, teoseid erinevatele instrumentaalkoosseisudele ja soolopillidele. Heino Elleri sümfoonilisel muusikal on palju ühist euroopa eepilise sümfonismi eredamate esindajate, Bruckneri, Sibeliuse ja teiste loominguga. Sama liini eesti muusikas jätkas Elleri õpilane Eduard Tubin. Ellerit on nimetatud eestiliseks heliloojaks, kelle loodud muusika kuulub eesti rahvusliku heliloomingu kuldvaramusse.