Eesti fauna - halljänes

Halljänes (Lepus europaeus Pall.) on Eesti imetajatest kõige viimane tulnuk, kes levis siia lõuna poolt umbes 200-300 aasta eest, kui osa metsi oli asendatud põldudega. Seepärast nimetatakse ka põllujäneseks. Nagu teaduslik nimi viitab, on tegemist peamiselt Euroopas levinud jäneslasega, puudub vaid Skandinaavia põhjaosas. Halljänes on suurim jäneseline, kaaluga 4-5kg (kuni 7,4kg). 2-3 korda aastas sünnitab 1-6(7) hästi arenenud poega, keda imetab kuu aega. Nende populaarsete jahiloomade arvukus on viimasel poolsajandil kogu Euroopas langenud. Põhjuseid on palju, alates arvukatest kiskjatest, röövlindudest, suurpõllundusest, selle kemiseerimisest kuni viirushaiguseni. Veel 1960-ndatel aastatel kütiti üle 10 000 halljänese, loendati üle 100 000. XXI sajandi algul kütitakse napilt 1000 looma aastas. Loendusi praegusel ajal läbi ei viia, kuid halljänese arvu hinnatakse napilt üle 20 000.