Ei ole veel kontot? Registreeri
Villem Reiman (1861-1917), oli Eesti rahvuslik suurmees - ajaloolane, ajakirjanik, rahvusliku iseteadvustunde tuline ärataja, aktiivne ühiskonna-, karskus- ja seltsitegelane, EÜS-i auvilistlane, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku alustõdede rajaja, omariikluse ja selle kultuuriarengu ettevalmistaja. Reiman osales EÜS-i liikmena sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai temast seltsi esimees. 1887. aastal lõpetas Reiman Tartu Ülikooli usuteaduste kandidaadina ning asus 1889. aastal tööle Kolga-Jaani vaimulikuna, esialgu pastori asetäitja, alates 1890. aasta lõpust pastorina. Ajal mil eesti rahvuslik liikumine oli madalseisus, ostis Reiman koos oma aatekaaslastega (Oskar Kallas, Heinrich (Henrik) Koppel) ajalehe Postimees ning kutsusid selle peatoimetajaks Jaan Tõnissoni. Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, senini oli käsitletud vaid võõrrahvaste nägemust siinsest olukorrast.