Ei ole veel kontot? Registreeri
Kohevad lumehelbed keerutavad ennast mängeldes üles ja alla. "Õhtu on kuidagi vaikseks jäänud," ütlen neile ja pistan kaks pisikest piparkooki põske. Sel päeval on kõikjal midagi eriskummalist. See on segu kõrvitsahoidistest ja verivorstist, kuuseokastest ja kargest õhust, küünaldest ja kingipakkidest, perekondadest ja sõpradest. Istun kelgule, võtan kompsu sülle ja liuglen kiiresti künkast alla. "Teid on kuidagi rohkem kui tavaliselt," teatan tähtedele ja söön veel ühe piparkoogi. Päkapikud marsivad üle jäätunud tiigi, patsutan neid tervituseks õlale ja lippan siis koju. Teised juba ootavad. Kauneid jõule!