Margiseeria "Eesti fauna" järjekordsel margil on kujutatud lagritsat (Eliomys quercinus L.). Lagrits on noore roti suurune, talveund magav näriline. Ta on segatoiduline, kes sööb nii taimede vilju kui seemneid, tigusid, putukaid ja isegi väiksemaid närilisi. Kevadel ärgates kaaluvad loomad ligikaudu 45 grammi, kuid sügiseks varuvad rohke rasvavaru, kaaludes siis ligi 120 grammi. Lagritsad paljunevad üks-kaks korda aastas, pesakonnas on enamasti neli kuni kuus poega. Elupaigana eelistavad nad tammede ja sarapuudega leht- ja segametsi, kuid ka kiviaedu ja vanu talukohti. Lagrits on levinud suuremas osas Euroopas, kuid viimastel aastakümnetel on arvukus teadmata põhjustel suuremas osas levialast tugevalt langenud. Eestis on lagrits levila põhjapiiril - teadaolevad leiukohad asuvad mandri osas ning üks asurkond elab ka Soome lahes paikneval Suur-Tütarsaarel. Haruldase liigina on lagrits kantud Eestis II kategooria kaitstavate liikide nimestikku. Kuna viimasel ajal andmed lagritsate leidude kohta praktiliselt puuduvad, on ta arvatud Eesti Punases nimestikus puuduliku andmestikuga liikide kategooriasse.