Mõisahooned - Hiiu Suuremõisa

Hiiumaal asuv Suuremõisa, algse nimega Pühalepa mõis rajati 15. sajandi paiku Liivi Ordu majandusmõisana. Pärast Rootsi kuninga valdusse minekut on mõis kuulunud erinevatele aadliperekondadele, seejärel Vene kroonile, kuni 1755. a. ostis selle krahvinna Ebba Margaretha von Stenbock, kes lasi ehitada praeguse kahekorruselise kõrge sokli ja mansardkorrusega barokklossi (murdkelpkatusega peahoone valmis 1760, tiib- ja kõrvalhooned 1772). 1796. a. läks loss Ungern-Sternbergide valdusse, seejärel Stackelbergidele, kellelt mõis 1919. a. võõrandati. Suuremõisat peetakse suurejoonelisimaks barokkstiilis mõisaansambliks Eestis. Mõisal on palju kõrvalhooneid (osaliselt hävinud) ja peahoone taga suur park. 64 toaga lossis on säilinud stukkdekoori ja laemaalinguid, kahemarsiline kaarduv paraadtrepp, nikerdatud barokne peauks ja teisi nikerddetaile. Praegu paiknevad peahoones põhikool ja tehnikum.