EOÜ valis 2010. aasta linnuks kaks meil esinevat õgijaliiki - hall- (Lanius excubitor) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Nendele lindudele on omane pikk saba ja tugev konksjas nokk. Hallõgijatele ning punaselg-õgija isaslindudele on iseloomulik veel näo piirkonda kattev "must mask". Punasel-õgijad on pisut varblasest suuremad linnud, hallõgijad väikese rästa suurused. õgijaid võib kohata avatud ning poolavatud maastikel. Kuigi õgijad kuuluvad laululindude hulka, kuuleb neid sulelisi laulmas väga harva.
õgijad on loomtoidulised, kelle saagi hulka kuuluvad suuremad putukad, sisalikud, konnad, väikesed linnud ja närilised. õgijatele omaseks käitumiseks on oma saak mõne terava oksa või okastraadi otsa lükata.
Punasel-õgija on rändlind, kes talvitub Aafrika lõunaosas ja saabub meie aladele alles maikuu keskpaigas. Tegu on väga tavalise ja kogu Eestis levinud haudelinnuga, kelle arvukust on meil hinnatud 40 000-60 000 paarile.
Hallõgijaid võib meil kohata küll kogu aasta, kuid tema on meie aladel oluliselt vähemarvukas lind. Talveperioodi veedab meie aladel umbes 500-600 hallõgijat, pesitsejaid on kõigest 300-500 paari.
Hall- ja punaselg-õgija kuuluvad kaitstavate linnuliikide III kaitsekategooriasse.