Eesti Vabariik sündis 24. veebruaril 1918. Järgmisel, 1919. aastal valis Eesti rahvas Riigikogu eelkäija - Asutava Kogu.
Asutav Kogu tuli esimesele istungile jüripäeval, 23. aprillil, mida me nüüd tähistame Eesti parlamendi sünnipäevana. See kogu pani Eesti riiklusele vormilise aluse. 19. mail 1919 võeti vastu deklaratsioon Eesti riiklikust iseseisvusest; 15. juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse.
23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920 pidas Asutav Kogu viis istungjärku ja 170 istungit; vastu võeti üle 800 seaduse. Piiramatute volitustega Asutav Kogu tegutses kui parlament: määras ametisse valitsusi, võttis vastu nende tagasiastumisavaldusi, kinnitas riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi.
1920. aasta põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeima võimu kandja - rahvas - sai oma tahet teostada parlamendi valimiste ja rahvahääletuse ning rahvaalgatuse õiguse kaudu. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mille volitused algasid 20. detsembril 1920.