Standardmark. Võrumaa

Võrumaa on ligi 39 000 elaniku ja 2305 km² suuruse pindalaga Eesti kagupoolseim maakond ja tal on ühine piir Läti ja Venemaaga. Võrumaa ajaloo alguseks peetakse umbes 5000.a. taguseid kiviaegseid asulakohti Kääpal, Võhandu ääres ja Roosisaarel. Täna koosneb maakond 12 vallast ja maakonnakeskusest - Võru linnast, mis sai linnaõigused 1784.aastal. Vallad jagunevad kaheks ajalooliseks - võru ja setu kultuuripiirkonnaks, kus tänaseni hoitakse au sees oma keelt ja traditsioone. Võru linnas töötas 44 aastat arstina F. R. Kreutzwald, sealt pärineb ka kogu tema kirjanduslik looming, mh rahvuseepos "Kalevipoeg". Maakonda teatakse eelkõige omapärase maastiku kaudu: Haanja kõrgustikul asub Eesti kõrgeim mägi - Suur Munamägi. Kuplite vahele jäävatest orgudest on tuntuim Ööbikuorg Rõuges, seal asub ka Eesti sügavaim järv - Rõuge Suurjärv. Öeldakse, et Võrumaa on kant, kus saab loodusega omavahel olla - rännates võid sattuda paikadesse, kus enne sind nagu polekski veel keegi käinud. "Võrokõnõ hoit süämehäädüsega ilma ja eläjit".