M. J. Eisen 150

Rahvaluuleteadlane ja vaimulik Matthias Johann Eisen sündis 28. septembril 1857. aastal Vigala vallas Oesel. Esimese kirjatarkuse omandas ta koolmeistrist isa juures, millele järgnesid õpinguaastad Lihulas, Pärnus, Haapsalus ja Tartu Ülikoolis, mille usuteaduskonna lõpetas ta 1885. aastal. Sellele järgnes töö kirikuõpetajana Ingerimaal ja Kroonlinnas ning alates 1920. aastast Tartu Ülikooli professorina. M. J. Eisen valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks 1927. aastal ja Tartu Ülikooli audoktoriks 1932. aastal. Rahvaluule kogumist alustas M. J. Eisen 1880. aastatel ning jätkas seda ligi 1500 kaastöölise abiga alates 1892.aastast kuni oma surmani. Eiseni suurimaid teeneid oli rahvaluule kogumine ja selle publitseerimine. Väga viljaka literaadi poolt väljaantud raamatute üldarv koos vaimulike teostega ületab 200, millest tähtsamateks võib pidada antoloogiat "Eesti luuletused" 1881 ning "Kalevala" tõlget. Erinevalt J. Hurdast ei avaldanud Eisen rahvaluule teaduslikke publikatsioone, vaid rahvaraamatuid - "Esivanemate varandus" 1882, "Eesti rahva mõistatused" 1889, "Eesti vanasõnad" 1914, "Eesti mütoloogia" 1919, "Eesti vana usk" 1926, jms. Eisen suri 6. augustil 1934.aastal ja maeti Tartu Raadi kalmistule.