Audru Püha Risti kirik

Audru Püha Risti kiriku ajalugu algab 17. sajandi esimesel poolel, mil krahvinna Magdalena von Thurni eestvõttel hakati rajama puidust kirikut. Kirik pühitseti sisse 9. oktoobril 1636 ja hakkas kandma Audru Püha Risti kiriku nime. Praegune kivikirik on ehitatud aastatel 1677-1680 suure kirikuehitaja Magnus Gabriel de la Gardie (ehitas Rootsi 37 kirikut) patronaaži all ja on üks vähestest säilinud 17. sajandil ehitatud maakirikutest Eestis. Üsna haruldane on ka see, et teatakse kirikut ehitanud meistrite nimesid: Jürgen Grablings, Jacob Greisson ja Matthias Woywoden. Audru kirikuhoone põhiliseks stiililiseks tunnuseks on barokk, millele lisandub mõningaid jooni gootikast. Kirik on lihtsa ülesehitusega: ühelöövilisele pikihoonele liitub idas kitsam neljakandiline koor. Varasem puidust torn asendati juba 1715. aastal kivist torniga, mida kroonib kõrge ja sale gooti telkkiiver. Pikihoonel on barokselt nõgus, tõstetud räästaga kivikatus. Suuremad remondid toimusid kirikus aastatel 1834, 1872 ja 1911. Taasiseseisvumise järgsetel aastatel on vahetatud kirikutorni ja pikihoone katused, paigaldatud uued topeltaknad ja tornirist.