Eesti fauna – šaakal

Laos: 215 tk
Tootekood:
4740352116931
Ilmumiskuupäev: 18.10.2018
Kujundaja: Indrek Ilves
Järjenumber: 693-18.10.18
Margi tsoon: Margid Eestisse
Margi tüüp: Klassikaline
Saadaval alates: 2018-10-18
0.65 €
Tellimus ületab maksimaalse lubatud koguse!
Kirjeldus

Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja. Šaakalil on 13 alamliiki. Harilik šaakal on ainus šaakal, kes elab väljaspool Aafrikat. Tegemist on väga kohanemisvõimelise liigiga, kes suudab toituda vastavalt võimalustele ja elada mitmesugustel aladel, sealhulgas Aafrika savannides, Kaukaasia mägedes ja India metsades. Šaakalit nähti Eesti looduses esmakordselt 2013. aasta veebruaris Matsalu rahvuspargis. Siiani oli teadmine, et lähimad looduslikud asualad on tuhandete kilomeetrite kaugusel Austrias, Ungaris, Tšehhis ning Ida-Ukrainas. Šaakalid on võimelised sooritama pikki rändeid rühmana, võimaldades asustada lühikese aja jooksul levilast väljajäävaid kaugeid alasid. Harilik šaakal meenutab hunti, aga on väiksem ja kergem, tal on proportsionaalselt lühemad jalad, piklikum torso ja lühem saba. Karvastik on liivakarva silmatorkavalt ruuge ja musta varjundiga. Saba on punakaspruun ja musta tipuga. Erinevalt teistest šaakalitest suudavad harilikud šaakalid kihvu paljastada. 2013. aastal andis Keskkonnaamet õiguse šaakali kui võõrliigi küttimiseks, sest tema arvukuse suurenemisega võivad ohtu sattuda maas pesitsevad linnud ja pisiimetajad. Eestis konkureerib šaakal toidulaua osas kährikkoeraga. Enamik Eestis elavaid šaakale elab rannikualadel läänemaal ja Peipsi järve ääres. Enne jahile minekut laseb ta kuuldavale valju ulgumise, mis meenutab kõrget kiunuvat hala. Sellega ühinevad kohe kõik teised läheduses viibivad šaakalid. Ulguma ajavad neid ka muud ärritajad, näiteks kirikukellad. Šaakal on osav ja isegi jultunud kiskja. Eriti kehtib see nendele isenditele, kes elavad asulate läheduses ja puutuvad kokku inimestega. Seal, kus leidub suurkiskjaid, liiguvad šaakalid nende kannul, et nende murtud saagist osa saada. Saaki otsiv šaakal liigub sörkides ja peatub sageli, et haista õhku ja kuulatada. Üldiselt on šaakal ööloom, aga võib tegutseda ka päeval. Šaakal moodustab pere kogu eluks. Isasloom osaleb nii uru kaevamises kui ka pesakonna kasvatamises. Tiinus kestab 60 päeva. Kutsikad sünnivad märtsi lõpust kuni mai lõpuni. Neid sünnib 4-6. Emasloom imetab neid kuni kolm kuud, aga juba paari nädala vanusena toob ema neile poolseedinud liha. Pojad iseseisvuvad juba sügisel. Šaakal elab 12-14 aastat. Šaakalid saavad kergelt taltsaks, kuid geneetilised uuringud on viinud järeldusele, et koerad ja šaakalid pole nii lähedalt sugulased kui varem arvati.

Toote üksikasjad
4740352116931

Lisainfo

Trükiarv:
50 000
Perforatsioon:
12¾ : 13
Trükikoda:
AS Vaba Maa
Trükk:
ofset
Poogen:
4 x 5
Mõõt:
40.88 x 41.3 mm
Teema:
Fauna ja floora
Aasta:
2018
Seotud tooted

Saage meie värskeimaid uudiseid ja eripakkumisi

Soovin edaspidi saada Omnivalt turunduslikke pakkumisi (soodustused, kampaaniad, mängud) ja uudiseid. Andmete töötlemise põhimõtetega saate tutvuda SIIN: https://www.omniva.ee/meie/ettevottest/andmekaitse

Menüü

Seaded