Skautlikule liikumisele pandi alus 1907. aastal Inglismaal lord Robert Stephenson Smyth Baden Powelli poolt. Liikumine levis kiiresti üle maailma ja esimesed skaudirühmad alustasid Eestis tegevust juba 1912. aastal. 1922. aastal asutati Skautide Maailmaorganisatsioon, mille üks asutajaliige oli Eesti Skautide Malev. Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal keelustati skautlik liikumine Eestis ja aastal 1988 taastati Eesti skautlus. Tänapäeval on rahvusvaheliselt tunnustatud ja Eesti skautluse järjepidevust kandvaks skaudiorganisatsiooniks Eestis üle 1000 liikme koondav Eesti Skautide Ühing. Skautluse põhimõtteiks on kõikjal maailmas apoliitilisus ja avatus kõigile sõltumata rahvusest, soost ja usust. Pea 30 miljonit skauti praktiliselt üle kogu maailma on märk sellest, et liikumisel on lisaks traditsioonidele ka oskus ajaga kaasas käia ja olla jätkuvalt üheks toredaks võimaluseks noortele, et tunda rõõmu isetegemisest ja saada juurde uusi oskusi ning kogemusi. Skautlus on elustiil, mis aitab väärtusi mõista ja hea kodanikuna ühiskonda oma panus anda.