Õnnis-märter Eduard Profittlich

Eduard Profittlich (1890–1942) on sügava pühendumuse, usu ja inimliku väärikuse kehastus keerulistel aegadel. Saabudes 1930. aastal Saksamaalt Eestisse, õppis ta selgeks eesti keele, taotles kodakondsuse ning juba kuue aasta pärast nimetas paavst Pius XII ta Eesti katoliku kiriku peapiiskopiks. Nõukogude repressioonide ajal jäi ta kindlalt oma rahva ja kiriku kõrvale, kuigi tal oli võimalus lahkuda – see otsus maksis talle elu. Tema elu ja märtrisurm on sümbol usulisest ja moraalsest vankumatusest, mis ületab ajastuid ja võimukordade muutusi. Eduard Profittlich õndsakskuulutamine on esimene omataoline Eestis ja kogu Põhjamaades pärast 16. sajandit, kandes endas suurt ajaloolist, vaimset ja rahvuslikku tähendust. Ta on meile eeskuju ustavusest, julgusest ja armastust Eesti vastu.