Ei ole veel kontot? Registreeri
Euroopa naarits, kelle endisest levialast on säilinud alla 5% on kontinendi üks ohustatuim poolveelise eluviisiga väikekiskja, kelle põhitoit on konnad ja kalad. Looma elupaigaks on varjulised metsajõed ja -ojad kallastel laiuvate lepikutega. XX saj. esimesel poolel oli naarits Eestis tavaline liik, ent elupaikade kadumine ja liigne küttimine tõi kaasa arvukuse languse. Lõpliku hävingu põhjustajaks peetakse aga konkurentsi karusloomafarmidest loodusesse pääsenud mingiga. Kuigi Eesti looduses kohati naaritsat viimati 1996. aastal, on liigi säilitamiseks ja loodusliku asurkonna taastamiseks loodud naaritsapopulatsioon Tallinna Loomaaias. 2000. aastal alustati naaritsa asustamist Hiiumaale ja 2022. aastal ka Saaremaale, et luua mitmekesisemad võimalused liigi säilimiseks looduslikes tingimustes.
Kas teadsid? Eesti fauna on üks populaarsemaid margisarju suurte ja väikest, aga ka kogenud ja alles alustavate margikogujate seas nii kodumaal kui välismaal.